SUURE-JAANI RAHVARAAMATUKOGU 1944 - 1949
Pärast Saksa okupatsiooni alustas raamatukogu tööd uuesti 1. novembril 1944 kultuurimajas. (Pärnu tn.4)
1944. aastal oli raamatuid 2633.
Töötajad: juhataja Helene Helm, Ako Aalja, Kaisa Annilo.
Raamatukogu kuulus Kultuurhariduslike Asutiste komitee süsteemi.
1944. a. hakkas uue võimu raamatukogutsensuur tasa tegema seda, mis 1940-1941. a. tegemata jäi.
EK(b)P Keskkomitee büroo otsusest 20. okt. 1944: ”Igasugune fašistlik kirjandus tuleb ära korjata nii raamatukogudest ja lugemissaalidest kui ka eraisikutelt”.
Tsensuurivalitsuse ülem Jaak Ottender esitas 6. juunil 1945. a. Keskkomiteele kirja maakonnakomiteede sekretäridele saatmiseks.
“Käsen 1. juuliks 1945. a. maakonna sekretäride isiklikul vastutusel kõrvaldada raamatukogudest, raamatukauplustest, lugemislaudadest ja isiklikest raamatukogudest kõik fašistlik ja poliitiliselt kahjulik kirjandus.”
Suure-Jaani raamatukogus kanti maha:
1947. a. 70 raamatut, kui “sisult aegunud ja ebakõlbulikud”.
1948. a. 463 raamatut, 1949. a. 48 raamatut.
1948. a. märtsis ilmus koondnimekiri, mis sisaldas kõiki neid raamatuid, mis olid keelatud alates 1940. a. Hariduse Rahvakomissari nimekirjaga.
1948. a. koondnimekiri sisaldab 2656 nimetust.
Vastavalt “ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi Teatajas” avaldatud nimestikele olid raamatukogud kohustatud maha kandma praktiliselt kogu eelmistel aastakümnetel muretsetud kirjanduse.
1948. aastal oli juhatajaks Kaisa Annilo.
Raamatukogus toimusid mitmed kirjanduslikud üritused: raamatunäitused, ettelugemised ja kirjandusõhtud.
Kuid raamatukogud pidid tegelema ka mittekirjanduslike üritustega.
1949. aasta aruandest: “1949. a. jaanuarikuu jooksul toimusid valimiseelsed koosolekud raamatukogu juures asuvas agitpunktis, kus selgitati nõukogude rahvakohtute osatähtsust ja erinevust kodanlikust kohtust".
Raamatukogus valmistati ka loosungeid rahvakohtute valimisteks, kevadkülviks, 1. maiks, oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks, loomakasvatusehoogtöökuuks.