SUURE-JAANI RAJOONIRAAMATUKOGU 1950 - 1958

1950. a. aastal vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (13) kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni.
Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks.
Sel ajal loodigi Suure-Jaani rajoon. (1950 – 1959)
Suure-Jaani rajooni kuulus 7 külanõukogu: Arjandi, Kaansoo, Mõisaküla, Olustvere, Soomevere, Tääksi ja Vastemõisa.
1950 - 1958 oli raamatukogu ametlikuks nimetuseks Suure-Jaani Rajooniraamatukogu. Raamatukogu juhataja oli Silvia Annilo.   
Rajooniraamatukogu alla kuulus 14 külaraamatukogu: Arjandi, Sürgavere, Olustvere, Kõo, Tääksi, Kildu, Venevere, Vastemõisa, Soomevere, Metsküla, Pilistvere, Aimla ja Kaansoo.
1951. a. oli olemas ka 14 kolhoosiraamatukogu kolhoosides: “Linda”, “Ühine kodu”, “M. J. Kalinini nimeline kolhoos”, “Kuldtäht”, “Stalinlik tee”, “Koit”, “Esimene Mai”, “K. Marxi nimeline kolhoos”, “Laasikmäe”, “Kungla”, “Säde”, “V. Kingissepa nimeline kolhoos”, “Kalju”, “Edasi”. Eksisteerisid ka  rändraamatukogud asutustes ja ettevõtetes.
1954. a. oli rändraamatukogusid 10  ja lugejaid neis 229. Hiljem rändraamatukogude arv vähenes, kuni nad kadusid täiesti 1965. a.
Suure-Jaani raamatukogus töötasid sel ajal: Silvia Peek juhatajana, Maria Sergejeva laenutajana ja Luule Auksmann lugemistoa juhatajana.
1954. a. asus lugemistoa juhatajana tööle Milvi Saukas.
Et paremini teenindada lapsi, avati 1954. a. lasteraamatukogu, mis eksisteeris kuni raamatukogude ümberkorraldamiseni 1972. a.
Seal töötasid Ellen Sergejeva, Helmi Luhaäär.
1957. a. sai lugemislaua juhatajaks Maria Sergejeva ja raamatukoguhoidjaks sai Raja Hüpponen. 
1958. a. oli Kultuurhariduslike Asutuste Valitsuse süsteemis, Suure-Jaani Rajoonis: Suure-Jaani Rajooniraamatukogu, Lasteraamatukogu, 2 ametiühinguraamatukogu, 14 kolhoosiraamatukogu ja 14 külaraamatukogu.