VILJANDI KESKRAAMATUKOGU
SUURE-JAANI HARURAAMATUKOGU 1972 -1990
1977. a. jaanuaris otsustati alustada kapitaalremonti. Kuna Suure-Jaani raamatukogu allus Viljandi rajooni RSN Täitevkomitee Kultuuriosakonnale ja kogu raamatupidamine asus seal, siis otsustati remont ka ilmselt seal. Muidugi kohaliku raamatukogu taotlusel.
10 kuud toimus Köleri tn.1 raamatukogu ruumides remont. Raamatukogu fondid asusid mitmes kohas. Põhiruum ja laenutamine toimusid tollases Linna Täitevkomitee maja saalis Köleri tn. 14. Lastekogu oli samas majas majavalitsuse ruumides. Osa fondist oli Köleri tn. 1 vastasmajas kudujate ruumides, osa Võlli klubis. Töid teostas Remondi-Ehitusvalitsus 10 000 rubla eest.
Ehitati uued ahjud, lasti lagesid madalamale , pandi uued aknad. Ülemisele korrusele ehitati korterid. Tagasikolimiseks oli raamatukogu rahvale suletud ainult 17.- 22. jaanuar 1977. a. 1978. aastani oli juhatajaks Silvia Peek.
Pärast kapitaalremondi lõppu 1978. a. sai raamatukogu juhatajaks Evi Valdmaa, kes oli 1971. aastal lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse eriala kaugõppes. Lasteosakonna töötajaks oli alates 1978. aastast Monika Vellamo.
Lasteosakond kolis esimesele korrusele, maja keskväljaku poolsesse otsa. Lasteosakonna töötaja käis üle kahe nädala ühe päeva laenutamas ka Lahmuse Eriinternaatkoolis. See laenutamine kestis 80.- ndate lõpuni.
1970. aastatel raamatukogu piirkonna täiskasvanud elanikest oli lugejaid umbes 40 %, lastest üle 95 %.
1979. aasta aprillist asus lugemissaali raamatukoguhoidjana tööle Vaike Lihtmaa, kes 1981. a. omandas Viljandi Kultuurikoolis keskeriharidusega kultuuritöötaja kutse.
1980. aastal sai Suure-Jaani raamatukogu maa klubiliste asutuste ja rahvaraamatukogude sotsialistlikus võistluses linnade ja alevite raamatukogude grupis esimese koha. Hea töö eest sai Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirja ka raamatukogu juhataja Evi Valdmaa.
1981. aastal võitis Suure-Jaani raamatukogu V. J. Lenini 110. sünniaastapäevale pühendatud raamatukogude ülevaatuse.
1984. a. lahkus Lasteosakonnast Monika Vellamo ja tööle asus Helgi Linnas, kes samuti lõpetas kaugõppes Viljandi Kultuurikooli.
1987. aastal kolis Vaike Lihtmaa elama Tartusse ja tema asemel tuli septembris tööle Merike Mikkor, kes varem töötas Suure-Jaani Keskkoolis ja oli 1982. a. lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna. Lisaks oma põhitööle võttis raamatukogu osa ka ühiskondlikust elust. 5. novembril 1987 loodi Suure-Jaani Muinsuskaitse Selts, mis hakkas koos käima Suure-Jaani Raamatukogus. Seltsi liikmeks sai ka Merike Mikkor. Tõuke seltsi loomisele Suure-Jaanis andis vaidlus Amandus Adamsoni Vabadussõjas langenutele pühendatud ausamba “Lembitu” taastamise küsimus. Rahvas tahtis taastada vana ausammast, Viljandi Partei Rajoonikomitee ehitada uut Lembitu ausammast, milles poleks märkigi Vabadussõjast. Raamatukogu võttis aktiivselt osa allkirjade kogumise aktsioonist Amandus Adamsoni Lembitu ausamba toetuseks. Allkirju koguti nii Suure-Jaani linnas, vallas, Viljandis ja selle ümbruskonnas. Allkirju andsid 1933 inimest, kellest olid vana ausamba taastamise poolt 1931 ja uue valmistamise poolt 2 inimest. Tänu ühiskondlikule survele otsustati taastada A. Adamsoni loodud monument.
Suure-Jaani Raamatukogu osales ka raha kogumisel ausamba taastamiseks. Raamatukogu oli raha korjamisel koordineerivaks keskuseks. Raamatukogu aitas korraldada ka 1988. a. suvel , linna aastapäeva pidustustel, oksjonit Lembitu ausamba taastamiseks.
8. juulil toimus oksjon Suure-Jaani linnaväljakul. Oksjonist kogunes “Lembitu” fondi 922 rubla ja 95 kopikat. Pidustuste ajal tehtud annetustest ja meenete müügist kogunes kahe päeva jooksul 2000 rubla nimetatud summale lisaks.
2. juunil 1989 käis raamatukogus rahvaga kohtumas ja Kodanike Komiteedest rääkimas Tunne Kelam.
23. juunil 1990 avati taas “Lembitu” ausammas oma vanal kohal.
5. oktoobril 1990. a. anti Suure-Jaani kultuurimaja ning raamatukogu üle kohalikule omavalitsusele ehk Suure-Jaani linna alluvusse.
Alates 1. novembrist 1990 on Suure-Jaani raamatukogu nimi Suure-Jaani Linnaraamatukogu.
6. detsembril 1990. a. kinnitati Suure-Jaani omavalitsuslik staatus ning Suure-Jaani linn astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Esimese linnana Viljandimaal sai Suure-Jaani ametlikud linnaõigused.